Veikkausi monopol vs. uus litsentsisüsteem Soomes 2026

Veikkausi monopoli ja Soome uue 2026. aasta litsentsisüsteemi võrdlus, muu hulgas ligipääs turule, operaatorid, mängijate valik, boonused ja vastutustundlik hasartmängimine.

Veikkausi monopol vs. uus litsentsisüsteem Soomes ja mis muutub pärast 2026. aasta reformi

Soome 2026. aasta hasartmängureform ei tähenda riigi hallatava mudeli kohest lõppu. 2026. aastal on riigis üleminekuperiood ning konkurentsisegmendi tegelik avamine on plaanitud 1. juuliks 2027. Seejärel jääb Veikkausile monopol loteriide, kraapekaartide, füüsiliste mänguautomaatide ja mõningate füüsilises asukohas toimuvate mängude üle, samas kui veebikasiinod ja kihlveod liiguvad uue litsentsimudeli alla. Soome mängijatele tähendab see seaduslike veebioperaatorite arvu suurenemist, kuid iga uue turu osaline peab tegutsema Soome õigusaktide kohaselt ja omama vastavat hasartmängulitsentsi. 2026. aasta juuniks oli juba esitatud ligikaudu 50 taotlust. Seetõttu on täpsem vaadelda Soome tulevast litsentsisüsteemi mitte kui täielikku loobumist Veikkausist, vaid kui Soome hasartmänguturu jagamist konkurentsile avatud veebisegmendiks ja valdkondadeks, kus ainuõigus jääb riigiettevõttele.

Mis oli Veikkausi monopol ja kuidas toimis Soome hasartmänguturg?

Vana süsteem tugines ühele riigile kuuluvale operaatorile. Soome Veikkaus omas mandril ainuõigust, mistõttu oli hasartmängutoodete seaduslik pakkumine Soome süsteemis koondatud ühte ettevõttesse. Üleminekuperioodi lõpuni jäi Veikkaus ainsaks operaatoriks, kellel oli kehtiva monopoolse mudeli alusel õigus hasartmänge korraldada ja reklaamida.

Kasutajate jaoks tähendas see, et erinevad kategooriad olid koondatud ühte keskkonda:

• spordiennustused;
• loteriid;
• kraapekaardid;
• online-kasiinomängud;
• mänguautomaadid;
• muud lubatud hasartmängutooted.

See hasartmängumonopol lõi turustruktuuri, mis erines oluliselt mitme litsentsiga süsteemidest, kus kümned brändid konkureerivad ühe mängija pärast. Veikkausil puudusid kohaliku tegevusloaga konkurendid, mille hulgast Soome mängijad oleksid saanud riikliku regulatiivse raamistiku piires valida.

Probleem kandus järk-järgult veebi. Ametlik monopol ei tähendanud, et Soome kasutajad lõpetasid hasartmängude mängimise välismaistel veebisaitidel. iGaming Businessi viidatud hinnangute kohaselt oli Veikkausi turuosa reformi eel kahanenud ligikaudu 51%-ni, samas kui märkimisväärne osa veebipõhisest tegevusest toimus väljaspool monopoolset süsteemi. Just see vastuolu õigusraamistiku ja kasutajate tegeliku käitumise vahel sai üheks peamiseks küsimuseks hasartmängude reguleerimisel.

Mudeli võib üldjoontes jagada kolmeks peamiseks tunnuseks:

• üksainus riigile kuuluv operaator riiklikus süsteemis;
• siseriikliku litsentseeritud konkurentsi puudumine;
• tsentraliseeritud kontroll märkimisväärse osa hasartmängutegevuse üle.

Reformi järel ei kao see struktuur täielikult. Alates 1. juulist 2027 on kihlvedude ja veebikasiinode tooted avatud litsentseeritud operaatoritele, samas kui loteriid, kraapekaardid, füüsilised mänguautomaadid ja füüsilises asukohas toimuvad kasiinomängud jäävad eksklusiivselt Veikkausi kontrolli alla.

Seega ei toimu Soome hasartmänguturu ümberkujundamine põhimõttel „täna monopol, homme täielik vabaturg“. Riik läheb üle hübriidmudelile: osa vanast süsteemist jääb alles, samas kui Soome veebihasartmängudele ja kihlvedudele luuakse eraldi konkureeriv keskkond, millel on oma litsentseerimise ja järelevalve süsteem.

Miks läheb Soome üle litsentsisüsteemile ja avab veebihasartmängud konkurentsile?

Reformi põhjuseks ei ole lihtsalt soov tuua turule rohkem kaubamärke. Ametlikult hõlmas Veikkausi monopol kõiki Soome hasartmänge, kuid märkimisväärne osa veebipõhisest tegevusest toimus juba välisriikide veebisaitidel, mis jäid riiklikust reguleerivast raamistikust välja.

Selle tulemusena oli vanal süsteemil ilmne puudus:

1. Veikkaus jäi ainsaks kodumaiseks operaatoriks;
2. kasutajad leidsid ikkagi üles välismaised hasartmängusaidid;
3. osa veebipõhisest hasartmängimisest jäi Soome järelevalve alt välja;
4. kohalikud regulatsioonid ei katnud kogu tegelikku nõudlust.

Uue litsentsimissüsteemi abil püüab Soome tuua suurema osa sellest tegevusest reguleeritud keskkonda. Kihlveod, mänguautomaadid veebis, kasiinomängud ja veebibingo avatakse konkurentsile, samas kui loteriid, kraapekaardid ja osa füüsilises asukohas toimuvatest hasartmängudest jäävad eksklusiivse litsentsi alla. Uue süsteemi põhiosa jõustub 1. juulil 2027, kuigi litsentsitaotlusi hakatakse vastu võtma juba alates 1. märtsist 2026.

Reformil on mitu paralleelset eesmärki:

• suurendada reguleeritud Soome online-hasartmängude osakaalu;
• laiendada kohalikku järelevalvet litsentseeritud hasartmänguoperaatoritele;
• luua reguleeritud hasartmänguturg;
• tugevdada vastutustundliku hasartmängimise mehhanisme;
• kehtestada ühised nõuded konkureerivas segmendis osalejatele.

Valitsus ei loobu kontrollist Soome hasartmänguturu üle, vaid muudab selle korraldust: osa nõudlusest kavatsetakse suunata mitmele litsentseeritud ettevõttele, kes tegutsevad samade kohalike eeskirjade alusel.

Kuidas toimib Soome uus litsentsimissüsteem alates taotluse esitamisest kuni turule sisenemiseni?

Üleminek toimub järk-järgult, seega ei tohiks aastat 2026 segi ajada Soome hasartmänguturu täieliku avamisega. Alates 1. märtsist 2026 saavad ettevõtted taotleda Soome hasartmängulitsentsi, kuid nad ei saa litsentseeritud kihlvedude ja online-kasiinode teenuseid käivitada enne 1. juulit 2027. Veikkausi ainuõigus kehtib kuni 2027. aasta juuni lõpuni.

Uus mudel näeb ette erinevat tüüpi litsentse:

• monopoolse segmendi eksklusiivne litsents;
• hasartmängulitsents konkurentsiga turul;
• hasartmängutarkvara pakkujatele mõeldud eraldi tarkvaralitsents.

Taotlejate suhtes viiakse läbi ka sobivuse ja usaldusväärsuse kontrolle. 2026. aastal on eksklusiivse litsentsi või hasartmängulitsentsi menetlemise tasu 29 000 eurot.

Turu jaotus pärast käivitamist näeb välja ligikaudu järgmine:

• loteriid ja kraapekaardid jäävad eksklusiivsesse segmenti;
• ka mänguautomaadid ja kasiinomängud füüsilistes asukohtades jäävad endiselt monopoli alla;
• kihlvedude korraldamine avatakse litsentseeritud ettevõtjatele;
• online-mänguautomaadid ja kasiinomängud liiguvad konkurentsiga segmenti;
• litsentsimudel hõlmab ka veebipõhist raha peale mängitavat bingot.

Muutub ka järelevalve. Kuni 30. juunini 2027 jääb litsentside väljastamise asutuseks Politseiamet ning alates 1. juulist antakse need ülesanded üle Soome Järelevalveametile. Tarkvaralitsentse hakatakse väljastama samal kuupäeval ning alates 1. juulist 2028 peavad litsentsisaajad kasutama litsentseeritud pakkujate hasartmängutarkvara.

Soome mängijate jaoks ei tähenda mitme operaatori turuletulek, et turg jääb reguleerimata. Seadusega on kehtestatud vanusepiirang 18 aastat, nõutakse isikutuvastust ning luuakse tsentraliseeritud enesevälistus, samas kui litsentsisaajad peavad jälgima hasartmängukäitumist ja pakkuma tööriistu hasartmängimise piiramiseks.

Veikkausi monopol vs. uus litsentsisüsteem: peamised erinevused Soome hasartmänguturu jaoks

Erinevus vana ja uue mudeli vahel ei seisne mitte veebisaitide arvus, vaid selles, kellele tegelikult antakse õigus Soome mängijaid teenindada. Kuni 2027. aasta juuni lõpuni jääb Veikkausi monopol süsteemi aluseks. Alates 1. juulist avatakse kihlvedude, veebimänguautomaatide, kasiinomängude ja veebibingo turul litsentseeritud konkurents. Loteriid, kraapekaardid ning füüsilises asukohas olevad mänguautomaadid ja kasiinomängud jäävad eksklusiivsesse segmenti.

Peamised erinevused võib kokku võtta järgmiselt:

Soome hasartmänguoperaatorite jaoks on muutumas turule sisenemise viis. Selle asemel, et tegutseda väljaspool riiklikku litsentsimudelit, saab ettevõte taotleda Soome hasartmängulitsentsi, läbida kontrolli ja turu avanemisel pakkuda lubatud tooteid. 2026. aastal on hasartmängulitsentsi menetlemise tasu 29 000 eurot.

Samas ei tähenda hasartmängukonkurents brändidele täielikku vabadust. Uus hasartmänguseadus kehtestab eeskirjad turunduse, isikutuvastuse, enesevälistuse ja mängijate kaitsmise kohta. Tõsiste rikkumiste korral on järelevalveasutusel õigus määrata halduskaristusi, millest äärmuslikem on litsentsi kehtetuks tunnistamine.

Uue litsentsimissüsteemi raames pakutavad boonused ja kampaaniad ning uued turunduseeskirjad

Kümnete litsentseeritud hasartmänguoperaatorite turuletulek teravdab loomulikult konkurentsi kasutajate pärast, kuid see ei tähenda, et pärast 1. juulit 2027 saaksid brändid reklaamida mis tahes boonuseid ilma piiranguteta. Uus hasartmänguregulatsioon täpsustab lubatud reklaamikanaleid ja piirab samal ajal selgesõnaliselt hasartmängutoodete reklaamimise viise.

Seadus lubab turundust eelkõige järgmiste kanalite vahendusel:

1. televisioon ja raadio;
2. ajalehed;
3. operaatori oma veebisait;
4. operaatori enda sotsiaalmeediakontod lubatud piirides.

Teistele reklaamivormidele kehtivad aga piirangud. Konkreetselt määratletud reeglite hulgas on järgmised:

1. turundus mõjuisikute kaudu on keelatud;
2. otseturundus telefoni teel ei ole lubatud;
3. reklaam ei tohi olla suunatud alaealistele;
4. alla 18-aastased ei tohi hasartmängureklaamides esineda;
5. sponsorlus ei tohi olla seotud lasteürituste ega -võistlustega.

Igas turundussõnumis tuleb arvestada ka mängijate kaitsmisega. Reklaamides tuleb täpsustada vanusepiiranguid ja anda teavet hasartmänguga seotud probleemide haldamise tööriistade kohta. Lisada tuleb ka teave litsentsi ja järelevalveasutuse kohta, välja arvatud raadioreklaami puhul.

Mängijate kaitsmine ja vastutustundlik hasartmängimine pärast üleminekut monopolilt litsentseerimisele

Üleminek Veikkausi monopolilt litsentsimudelile muudab mitte ainult turul tegutsevate operaatorite arvu, vaid ka lähenemist hasartmängutegevuse reguleerimisele. Üks 2026. aasta hasartmängureformi peamisi eesmärke on tagada, et enamik veebipõhistest hasartmängudest liiguks Soome regulatiivse raamistiku piires tegutsevate operaatorite alla. Seetõttu hõlmab Soome litsentsimissüsteem mitte ainult majanduslikku konkurentsi, vaid ka kasutajate kaitsmise nõudeid.

Uue mudeli kohaselt peavad operaatorid täitma mitmeid kohustusi:

• kasutaja vanuse ja isiku tuvastamine;
• hasartmänguteenustele alaealiste juurdepääsu takistamine;
• enesevälistuse tööriistade pakkumine;
• isiklike limiitide seadmise võimalus;
• riskikäitumise märkide jälgimine.

Eraldi jaotises käsitletakse operaatori suhtlemist mängijaga. Ettevõtted peavad mitte ainult pakkuma kihlveo- või kasiinotooteid, vaid looma ka tingimused, mille alusel kasutajad saavad oma tegevust kontrollida. Sellised mehhanismid hõlmavad järgmist:

• kulutamispiirangud;
• ajapiirangud;
• vastutustundliku mängimisega seotud teave;
• tugi probleemse käitumise korral.

Muutub ka lähenemine reklaamile. Konkurentsitihedas keskkonnas on brändidel rohkem reklaamivõimalusi, kuid hasartmänguregulatsioon kehtestab piirangud, mille eesmärk on vältida agressiivset turundust. Peamised nõuded hõlmavad järgmist:

1. keeld suunata reklaami alaealistele;
2. piirangud reklaamide sisule;
3. nõuded teabe läbipaistvusele;
4. kontroll reklaamikanalite üle.

Soome mängijatel on oluline mõista, et Soome hasartmängulitsentsi saamine ei anna operaatoritele automaatselt vabadust.

Mida tähendab uus süsteem Soome mängijatele pärast hasartmängureformi?

Soome mängijate jaoks tähendab uus mudel järkjärgulist muutust nende kogemuses veebihasartmängude kasutamisel. Pärast üleminekut litsentsisüsteemile saavad mõned operaatorid tegutseda Soome õigusraamistiku piires, mistõttu on kasutajatel konkurentsile avatud segmentides rohkem valikuvõimalusi. Samas jääb Soome hasartmänguturg reguleeritud keskkonnaks, kus operaatorid peavad järgima litsentseerimise, reklaami ja vastutustundliku mängimise nõudeid.

Muudatused avaldavad suurimat mõju Soome kihlveoturule, kuna see sektor läheb monopoolselt mudelilt üle süsteemile, kus tegutseb mitu litsentseeritud operaatorit.